Hea teada

Teemantid avastati umbes 4000 aasta eest (nende moodustumine aga algas juba miljard aastat tagasi).

Sõna teemant tekib kahest Vana-Kreeka sõnast: „adamas“ (purustamatu, taltsutamatu) ja „diaphanes“ (läbipaistev).

Juba Plinius Vanem (1 saj pKr) kirjutab oma entsüklopeedias „Looduslugu“, et teemanteid loetakse kõige kõvemateks kivideks mida üldse leitud. Tänu oma omadustele on teemant saanud tugevuse sümboliks.

Teemanti kristallvõre on moodustunud süsinikuaatomitest ja nende kaaluühikuks on karaat (ka see sõna tuleb Vana-Kreeka keelest ja sõnast „keration“ e jaanileivapuu seeme, mida kasutati väga väikeste koguste puhul kaaluvihtidena) mis on võrdne 0,2 grammiga.

Et kristalliseeruda teemantiks, peavad süsinikuaatomid olema vähemalt 150-200 meetri sügavusel maa all või viibima vähemalt 50 kbar surve all, kusjuures temperatuuril 900 – 1200 kraadi celsiust.

Teemantid tulevad üles maapinnale tänu geotermilistele liikumistele maa sisemuses kimberliit magmaga. Hiljem aga liiguvad tulvavetega laiali või hoopis koonduvad mingitesse piirkondadesse.

Põhilised teemante tootvad maad on Botswana, Australia, Zaire, Venemaa ja Lõuna-Aafrika.

Teemanti loetakse „puhtaks“ kui 10 korde suurenduse all ei ole nähtavaid vigu.

Teemanti põhiomadused:

  • Tugevus: teemantit ei saa kriimustada millegagi peale teise teemanti;
  • Heledus või säravus: teematitel on kõrgeim säravus, seepärast kutsutaksegi neid “adamantine”-ks;
  • Hiilgavus: on valguse poolt tekitatud efekt mis on saavutatud vastavalt tahkude arvule, suurusele ja asukohale.

4 C” -d e. 4 põhilist teemanti hindamise tegurit mis määravad selle lõpliku väärtuse.

Lisatud on ka viies parameeter neile neljale põhilisele faktorile: värv, puhtus, kaal, lihv ja viimaseks – fluorestsents. Viimane mõõdik on pöördvõrdelises suhtes teemanti väärtusega.

Mida tugevam fluorestsents, seda madalama väärtusega teemant.